Saksa liidukantsler Angela Merkel olevat aga Cameroni hoiatanud, et taolised püüded reformida õigusi võivad viia brittide liidust lahkumiseni.
Ka Eesti annab panuse
Olukord tõotab aga veelgi tulisemaks minna, kuna värske uuring on tõestanud sisserännanute panust Briti eelarvesse. Näiteks selgub uuringust, et niinimetatud A10 grupp ehk need Ida-Euroopa maad, kes liitusid Euroopa Liiduga 2004. aastal, nende seas ka Eesti, maksid 12 protsenti rohkem riigikassasse kui said.
„Kui me vaatame Kesk- ja Ida-Euroopast tulevate inimeste koguarvu, siis on tegu kindlasti fiskaalses plaanis kasumiga. Need inimesed maksavad rohkem kui nii-öelda välja võtavad,“ kommenteeris Londoni Ülikooli Kolledži migratsiooniuuringute ja –analüüsi keskuse direktor Christian Dustmann.
Dustmann ütles ka, et Suurbritannia on omamoodi „eriline juhtum“, kuna sealsed immigrandid on teistest Euroopa Liidu riikide omadest keskmiselt kõrgema haridustasemega. Nii on näiteks Suurbritannias elavad Poola immigrandid keskmiselt haritumad kui need, kes elavad Saksamaal.
Erinevalt liidusisesest töörändest, pole uuringu tulemused, mis puudutavad väljaspoolt liitu Suurbritanniasse sisserännanuid, sugugi nii julgustavad. Aastail 1995-2011 kulutas riik 118 miljardit naela, saades maksudena tagasi vaid 4 miljardit. Põhjustena tuuakse välja laste suurem osakaal ning madalam tööhõiveprotsent.